Vaatamata peatselt saabuvatele piirangutele, tänasele jäätunud asfaldile ja autotehniliseülevaatuse järgsele depressioonile võtsin ette kangastelje muuseumisse transportimise aktsiooni.

Minu sõidu trajektooriks oli Vändra-Sagadi. Ehk siis sõitsin ühest mõisast teiseni kohates teepeal veel mitmeid mõisahooneid ja parke......

Aga ka kangastelg on huvitav....

. Esiteks on tal jaotustega lõimepoom, mida ma ei ole näinud ühelgi Eestist pärit kangasteljel. See jaotustega poom on veel nii tehtud, et seda kangastelgede külge ei panda vaid keeratakse sealt pealt siis kogu lõim kangastelje poomile korraga ümber. Teoreetiliselt saaksin nüüd kõikidele teistele poomidele ka selle lahenduse abil sektsioonidega käärimist teha. Laius on piirang aga sellele vaatamata.

. Kangastelg on hästi pisike....vaevalt meetri laiune.

. Tundub, et rindpuul või poomil on miskitsorti edasikerimise süsteem. Kui kokku panna siis näeb paremini.

. Kaasas olevad lõime poolid on pärit Saksamaa kunstsiidiga tegelevast ettevõttest mis asus Pirna linnas. Isegi selle tehase papist kast on veel alles. Tehas asutati 1820 aastal. 1928 aastal töötas selles tehases 5688 töötajat. Tehas läks pankrotti 1993. See oli kolm põlvkonda ühe pere käes ja selle asutajaks oli Friedrich Wilhelm Küttner.

. Nendel lõime poolidel on veider materjal.....nagu vahatatud lina (aga ma ei ole jõudnud veel täpsemalt süveneda)........sama on ka kangastelje lõimepoomil.

. Papist kaartidega töötav mustriaparaat.

. Lõimepoom käib raskustega või vedrudega.

. 14 niieraami aga mustriaparaat võimaldab 28 maksimaalselt

. Kangastelje omanik olevat kangakudumist Inglismaal õppimas käinud. Rohkem infot lisandub veidi aja pärast.

Ja muidugi ma tänan Kärti, kes kuidagi mind leidis internetist üles ja otsustas selle harulduse IIDA Kangakudumise muuseumile annetada. Tänan! Ja kummardan!