Sildid:

Tekstiilikunstnik Anne Nõmtaki (Nömtak) žakardvaibad

Eelmisel nädalal helistati mulle Rootsist Eesti Saatkonnast. Sellega seoses sain väga huvitava infokillu osaliseks. Nimelt korraldatakse Eesti Saatkonnas tekstiilikunstnik Anne Nõmtaki loomingu näitust. 

Anne Nõmtak on sündinud 10. märtsil 1935 aastal Eestis. Ta põgenes koos vanematega Rootsi, olles noorem kui kümme aastat. Praegu elab ta  Boråsi linnas.

Anne  on töötanud tekstiilikunstnikuna  AB Borås Jacquardväfveris ja teistes tekstiiliettevõtetes. Ta on kujundanud JIE Grantofta keraamikat.  Lisaks on ta kujundanud tapeedimustreid (tekstiilide kõrval tegeldi Borasis ka tapeeditrükkimisega). On ka mõned trükitud seinavaibad AB Mölnlycke Tuppen jaoks.

Aga mis on siin lisaks eriti põnev? Nimelt IIDA Kangakudumise muuseumis olev Rootsist toodud žakardtelg on olnud kasutusel  Boråsi linnas ja võib olla kaudsel taas seotud Eestiga :-)

Tänan info jagamise eest Arne Pajula :-) Allpool Arne tekst.

Anne Nõmtaki seinavaibad
Seinavaipadel on ajalooliselt olnud mitu funktsiooni. Ühelt poolt on tegemist täiendava soojustusega, mis lubas talvekülmi paremini taluda. Teiselt poolt aitab vaip seinal varjata kõik tema taha jääva. Mõistagi on vaip enamasti ka huvitava välimusega. Vaip võib ruumi kaunistada, kuid selle abil võib edastada ka sõnumeid – usulisi, õpetlikke, salajasi, frivoolseid jne.

Moodsamal ajal on vaipadele lisandunud ka ruumijagamise ja akustikaparandamise funktsioonid.

Tekstiilikunsti oluliseks osaks on tehnoloogiliste võimaluste selge tajumine ja kindel visioon, mis
lubab saavutada visuaalselt haaravaid ja ruumi täiustavaid kujundeid. Tööstuslikult tiražeeritud
tekstiilikunst on lisaks ka turu nõudluste ja trendide väljendaja.

Anne Nõmtaki seinavaipade puhul on läbivaks jooneks teatav plakatlikkus. Kunstnik on loobunud
tehnoloogia poolt pakutavast värviküllusest. Tema kolleegid on kasutanud ka 4 värvi, mida masinad
vaikimisi võimaldasid, kuid AN on alati piirdunud kahega. Kujundid on sümboolsed, suured ja löövad, enamasti puudub vaipadel asjatu kribukrabu. Tihedamad mustrid peidavad endas tihti midagi. Näiteks EDEN vaiba puhul on hästi peidetud madu.

Väljapandud vaipade enamik on must-valged. Teatud mõttes on tegemist juhusega – need olid
vaibad mida õnnestus osta. Võimalik, et värvilised vaibad on ajaga liialt pleekinud Kuid tegemist on
hea juhusega, sest just must-valge kontrast on suurel pinnal väga ilmekas ja vigu ei andesta.

Anne Nõmtak ilmselt vigu ei sallinud! Kuigi vaibad on kahepoolsed ja kasutajal võiks tekkida kiusatus neid esitleda ka tagumise küljega, on vaipadel alati selge ning suunav vaiba ja autori nimi või initsiaalid AN, mida lihtsalt ei saa tagurpidi keerata.

Reaalselt on sama kujundusega vaipu olnud väga erinevates värvikombinatsioonides, millele oma
pitseri on pannud sünnihetk. Must-lillakasroosaga, tumesinine-helesinisega, pruun-oranžiga, pruun-sinisega, punane-tumepunasega. Allpool mõned näidised:
Eelmine
Käsitööhariduse algatajad Fredrika Wetterhoff ja Reet Kurrik
Järgmine
Tiiu Alliste pere lugu ja dobby teljed

Lisa kommentaar

Email again: