Kangastelgi ajalehe väljalõigetest
1886
Uued kangasteljed. Üks naisterahavs, Eestlane, Helme kihelkonnast on uued kangasteljed välja mõtelnud, kellega õige laiu kangaid kududa võib. Kangasteljed pole arilikudest sugugi kallimad. Teljed on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile kingitud, kus neid igaüks näha ja nende peal kududa õppida võib.
1895
Reet Kurrik rajas ühe esimese kangakudumise kooli.
Enge mõisas on juba alganud kunst-kudumise kursus. kus kõik sugu kudumist veel kõige uuemate Soome ja Rootsi viiside järgi Salon kui ka Sakardi (Jaqardi) telgede pääl õpetatud saab. Juhatajanna on Soomest prl. E, Soininen. Kursus kestab aasta läbi, osavõtjad võivad endid igal ajal üles anda säälsamas. R. Kurrik.
1898 Enge mõisas Suure-Jaani kihelkonnas korraldab kunst-kudumise kursusi mõisaproua Kurrik ja kursuse õpetust annab Soome neiu E. Soininen kes on kuulsa Hämeenlinna kudumisekooli kasvandik. Kursus maksab 5.- rubla kuus ja kahe, kolme kuuga võib kursuse läbi teha. Oi, missugused teljed! Kui mitmed niied ühe kanga pääl! Aga jalapuu üks ainus, mis neiu jalatallamisel niied nii ilusti kordamööda tõusma ja vajuma sundis et aina ime.
Samal aastal E. Soininen lahkub Eestist. Ta on õpetanud 130-nt osavõtjat. Neiu Soininen on mitmes Eesti põllumeesteseltsi väljanäitustes auhinna võitnud. Proua Kurrik soovib jätkata õpet koos A. Brossi-ga.
Enge mõisas olid Soomest tellitud ühe jalapuuga suured teljed millel ühe kanga sees võis olla 50-60 niit(niiepuud). Väiksed teljed olid kuni 16 niiepuuga.
Samal aastal 1895
Halliste põllumeeste seltsi poolt antasse veel teada, et kunstkanga kudumise õpetajanna Elsa Kollist (tema oli ka Enge mõisas esimeseks õpetajaks), Halliste kihelkonna kooli ruumides uut kangakudumise kursust peab andma.
kestab see kaks kuud ja maksab 8.- rubla.
Õpetatakse Jaqardi (Schakardi) teljel, mis vabrikutes pruugitakse.
Üles saab ennast anda Vana-Kariste mõisas, Abjas
Rebenitz oli ka alustanud
1897
Väike-Maarja põllumeeste seltsi põllu- ja käsitöö näitus......Suurt tähelepanemist äratasivad Porkuni mehe Hübneri kunstlikult kokkuseatud kangasteljed, millede ümber kõigel näituse ajal rahvahulk seisis ja nende kohta omaniku seletust nõudis. Viimane näitas ja seletas siis ka nende telgede tarvitust, millede pääl kedrada, kerida, käärida, poolida ja kududa võis. Töö nende telgede juures oli ise ka õige puhas ja peenike.
Samal aastal Kudumise kursuse Tammistu-Kaarli mõisas. Õpetaja Anna
1904
Vilumson tuleb Eestisse ja reklaamib kursuseid
Naisküsimus. Kaks proffesorit kirjutavad artikli naiste vastastele, kes arvavad, et naiste seas vähe anderikkaid on. Näiteks on toodud mida naised on leiutanud Ameerikas ja üheks selliseks asjaks on keerlevad kangasteljed. (Siin on võibolla mõeldud automaatset kanga edasi lükkajat ja/või pingutajat.)
1910
Vilumson esineb Tallinna Eesti Põllu- ja Käsitöönäitusel
1912
Marie Simm müüb Vilumsoni raamatuid enda kunstkudumise töötoas.
1928
Eeluurimis vangimaja naiste osakonnas on masinteljed
1928
Tartu Naisseltsi Majapidamiskool võtab kasutusele masinteljed
1930
Viljandlane Kaska osaleb näitusel ja demontstreerib ehitusmaterjalist ja isegi kalossikandadest tehtud mustrilindiga kangastelge.
1936
Sulo Nykänen avaldab eesti keeles mitu kangakudumise tehnoloogia teemalist raamatut, sealhulgas žakardtelje raamat.
1936
Karl Kärsin tutvustab enda valmistatud mustrilindiga kangastelge.
Perioodil 1931-1940
on ajalehtedes 16 kuulutust/reklaami/töösoovi/artiklit, mis nimetavad mustriaparaadiga telgesid.
Uued kangasteljed. Üks naisterahavs, Eestlane, Helme kihelkonnast on uued kangasteljed välja mõtelnud, kellega õige laiu kangaid kududa võib. Kangasteljed pole arilikudest sugugi kallimad. Teljed on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile kingitud, kus neid igaüks näha ja nende peal kududa õppida võib.
1895
Reet Kurrik rajas ühe esimese kangakudumise kooli.
Enge mõisas on juba alganud kunst-kudumise kursus. kus kõik sugu kudumist veel kõige uuemate Soome ja Rootsi viiside järgi Salon kui ka Sakardi (Jaqardi) telgede pääl õpetatud saab. Juhatajanna on Soomest prl. E, Soininen. Kursus kestab aasta läbi, osavõtjad võivad endid igal ajal üles anda säälsamas. R. Kurrik.
1898 Enge mõisas Suure-Jaani kihelkonnas korraldab kunst-kudumise kursusi mõisaproua Kurrik ja kursuse õpetust annab Soome neiu E. Soininen kes on kuulsa Hämeenlinna kudumisekooli kasvandik. Kursus maksab 5.- rubla kuus ja kahe, kolme kuuga võib kursuse läbi teha. Oi, missugused teljed! Kui mitmed niied ühe kanga pääl! Aga jalapuu üks ainus, mis neiu jalatallamisel niied nii ilusti kordamööda tõusma ja vajuma sundis et aina ime.
Samal aastal E. Soininen lahkub Eestist. Ta on õpetanud 130-nt osavõtjat. Neiu Soininen on mitmes Eesti põllumeesteseltsi väljanäitustes auhinna võitnud. Proua Kurrik soovib jätkata õpet koos A. Brossi-ga.
Enge mõisas olid Soomest tellitud ühe jalapuuga suured teljed millel ühe kanga sees võis olla 50-60 niit(niiepuud). Väiksed teljed olid kuni 16 niiepuuga.
Samal aastal 1895
Halliste põllumeeste seltsi poolt antasse veel teada, et kunstkanga kudumise õpetajanna Elsa Kollist (tema oli ka Enge mõisas esimeseks õpetajaks), Halliste kihelkonna kooli ruumides uut kangakudumise kursust peab andma.
kestab see kaks kuud ja maksab 8.- rubla.
Õpetatakse Jaqardi (Schakardi) teljel, mis vabrikutes pruugitakse.
Üles saab ennast anda Vana-Kariste mõisas, Abjas
Rebenitz oli ka alustanud
1897
Väike-Maarja põllumeeste seltsi põllu- ja käsitöö näitus......Suurt tähelepanemist äratasivad Porkuni mehe Hübneri kunstlikult kokkuseatud kangasteljed, millede ümber kõigel näituse ajal rahvahulk seisis ja nende kohta omaniku seletust nõudis. Viimane näitas ja seletas siis ka nende telgede tarvitust, millede pääl kedrada, kerida, käärida, poolida ja kududa võis. Töö nende telgede juures oli ise ka õige puhas ja peenike.
Samal aastal Kudumise kursuse Tammistu-Kaarli mõisas. Õpetaja Anna
1904
Vilumson tuleb Eestisse ja reklaamib kursuseid
- Kursus on 3-4 päeva
- Masina hind koos õpetuse ja mustriraamatuga on 29.- rubla
1905
Pihuvere mõisa kangakudumise kursused ja Ebba Saral.
1907 Pihuvere mõisa kangakudumise kursused ja Ebba Saral.
Naisküsimus. Kaks proffesorit kirjutavad artikli naiste vastastele, kes arvavad, et naiste seas vähe anderikkaid on. Näiteks on toodud mida naised on leiutanud Ameerikas ja üheks selliseks asjaks on keerlevad kangasteljed. (Siin on võibolla mõeldud automaatset kanga edasi lükkajat ja/või pingutajat.)
1910
Vilumson esineb Tallinna Eesti Põllu- ja Käsitöönäitusel
- Kursus on 10.- rubla
- Kursus on 3.- rubla kui ostad masina
- Masin maksab 26.- kuni 49.- rubla
- 1916 õpetaja palk 600.- rubla aastas
- 1905 õlle hind 1 kopikas pudel
1912
Marie Simm müüb Vilumsoni raamatuid enda kunstkudumise töötoas.
1928
Eeluurimis vangimaja naiste osakonnas on masinteljed
1928
Tartu Naisseltsi Majapidamiskool võtab kasutusele masinteljed
1930
Viljandlane Kaska osaleb näitusel ja demontstreerib ehitusmaterjalist ja isegi kalossikandadest tehtud mustrilindiga kangastelge.
1936
Sulo Nykänen avaldab eesti keeles mitu kangakudumise tehnoloogia teemalist raamatut, sealhulgas žakardtelje raamat.
1936
Karl Kärsin tutvustab enda valmistatud mustrilindiga kangastelge.
Perioodil 1931-1940
on ajalehtedes 16 kuulutust/reklaami/töösoovi/artiklit, mis nimetavad mustriaparaadiga telgesid.
_block.png){kind=link}
Lisa kommentaar